LOGI SISSE

Unustasid parooli?


Miks on kunstiindeksit vaja?

Kunstiindeks koos selle kalkuleerimise aluseks oleva statistikaga annab arvandmetel põhineva ülevaate Eesti kunstiturust. Põhjalik ja kergesti kättesaadav tehingustatistika on heaks abimeheks kõigile kunstituru osalistele. Käesolevast andmebaasist saab teada, millises mahus tehakse Eestis kunstiteostega tehinguid, milline on Eesti kunstiteoste soetamise kui investeeringu tasuvus ning millised on kunstituru trendid. Käesolev andmebaas võimaldab tõsta kunsti varaklassina võrdsele tasemele teiste varadega (nt väärtpaberid, kinnisvara), mille kohta avaldatakse järjepidevalt ülevaatlikke uuringuid.


Mida indeks näitab?

Kunstiindeks näitab kunstituru hindade üldist suundumust ning toimib sarnaselt börsiindeksile. Näiteks, kui kunstituru indeks on tõusnud vaadeldaval perioodil 5%, siis tähendab see, et keskmiselt on andmebaasis olevate teoste hind suurenenud samuti 5% võrra. Tasub meeles pidada, et indeks väljendab turu keskmist suundumust, mistõttu ei saa indeksi väärtuse põhjal teha täpseid järeldusi konkreetse teose või autori loomingu väärtuse muutuse kohta.


Kuidas on indeks kalkuleeritud?

Indeks on kalkuleeritud kasutades hedoonilise regressiooni meetodit. Antud meetod eeldab, et kunstiteose väärtust on võimalik määratleda kindlatele teost iseloomustavatele näitajatele tuginedes (nt teose suurus, ajastu, žanr jne). Hedooniline meetod muudab erinevad teosed võrreldavaks, sest lahutab teoseid eristavate näitajate hinna nende otsesest hinnast. Hedoonilise regressiooni meetod on leidnud laialdast kasutamist erinevate riikide uurijate poolt kunstituru hinnaindeksite kalkuleerimisel. Valikuga teadusartiklitest, mis avavad kunstituru hinnaindeksi arvutamise teoreetilist tausta ning käsitlevad erinevate kunstiturgude hinnaindeksite kalkuleerimist, saab tutvuda siin. Eesti kunstituru hinnaindeksi arvutamisel on kasutatud teost iseloomustavaid näitajaid nagu ajastu, meedium, materjal, tehingu teostamise viis, teema, tehingu teostanud galerii, kunstiteose suurus ning signatuuri olemasolu. Indeksi arvutamisse kaasatud andmed on kogutud kahest allikast: 1) avalikult kättesaadavad oksjonite tulemused; 2) galeriide poolt andmebaasi sisestatud tehingute andmed. Indeksi esmakordse avaldamise hetkel oli andmebaasis üle 4700 tehingu, mis on toimunud perioodil 1998 kuni 2016. Indeks uueneb uute tehinguandmete sisestamisel, mida teevad galeriid ja Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus jooksvalt. Eeldatavasti on indeksi väärtuses suuremaid muutusi oodata kaks korda aastas, pärast kevadisi ja sügisesi oksjonite perioode.


Indeksi koostamise projektist

Eesti kunstituru hinnaindeksi loomise projekti on toetanud Euroopa Regionaalarengu Fond läbi Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projekti “Eesti kaasaegse kunsti ettevõtete arendamine ja ekspordivõimekuse suurendamine”. Indeksi kalkuleerimise teoreetiline baas põhineb Riivo Anton’i magistritööl “Kunstiinvesteeringu tasuvus Eesti näitel”. Käesoleva indeksi kalkuleerimise aluseks olevate andmete kogumist ja analüüsi on koordineerinud Civitta Eesti AS. Kogu projekti meeskond on tänulik kõigile, kes on indeksi koostamisele kaasa aidanud!


Kõik täiendavad küsimused ja kommentaarid on teretulnud: info@kunstiindeks.ee.